Ruhnu rõivad. Stripuvamsa
Rahvarõivakool Tõstamaal on läbi saanud. Eile, 23. veebruaril oli Pärnu Muuseumis pidulik lõpetamine, kus iga kursuslane esitles oma komplekti.
Pilt on pärit Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Facebooki lehelt https://www.facebook.com/estonianfolkart/photos/pcb.2364955530182803/2364951686849854/?type=3&theater&ifg=1
Pildil on näha uhkes paastuaja kirikurõivais Inna Raud. Minul on seljas sketovamsa - villane jakk, mida kanti argipäeval ja seega on ka tanu puudumine rätiku all vabandatav.
Aitäh Ruhnu Küllile, kes aitas juuksekrunni teha, rätiku pähe sidus ja mõjus nii helgelt ja rahustavalt, et minu isiklik maailmalõpp liikus 23. veebruarilt 2019 määramata tulevikku!
Kooli minnes kujutlesin, kuidas ma hoole ja naudinguga meisterdan imelisi rõivaid. Aega tundus olevat lõputult. Kaks aastat! Selle ajaga ehitab maja valmis, asi see siis mõni rõivatükk valmis meisterdada. Millegipärast läks nagu alati. Kaks viimast nädalat olen kudunud püksi- ja seelikukangast, kurrutanud särki, õmmelnud, tikkinud ja eile hommikul Pärnu poole sõites nutsin autos Martinile, et eelmisel päeval valminud seelikul pole valget paela allääres, pastlapaelad on nahast ja tanu jäi õmblemata. Martin küll lohutas, kuidas oskas, kuid mis tal viga rääkida, tal ju täiskomplekt rõivaid olemas.
Kuna tänasel päeval on FB ruhnu vamsade grupis ka vamsa valmimise lõppkuupäev, siis esitlen siinkohal ka Martini stripuvamsat. Vamsa on kootud Made Uusi Kihnu maalammaste lõngast. Väga paks ja soe. Kootud on patentkoes kaks kehatükki alt üles, õlad on samuti kokku kootud. Varrukad kudusin kehaosale külge ja kaelusesse kudusin kandi nii nagu kootakse varrastel kaaruspaela.
Vamsa keha sai valmis juba suvel, kuid vajas hädasti roosat kanti varrukaotstesse nagu on Soome Kansallismuseo vamsal. Augustis õnnestus leida ka sobiva mustriga, kuid valge taustaga riidetükk (aitäh Sõbralt Sõbrale pood Viljandis!). Ostsin roosa puuvillase kanga värvi, kohe värvima ei hakand, panin laste eest ära - ja pole leidnud tänase päevani! Õnneks sain nädal tagasi laenata nõukaaegse värvipaki, mille küljes oli täpselt õiget vanaroosat tooni niidijupp. Suskasin kandid värvivette, kuumutasin...ja võtsin välja reipalt titeroosad kandid. Mõtlesin solvunult, et kas tõesti pean nüüd poodi uut sitsi otsima minema ning pilk jäi köögilaual joomata kohvile. Selge: kohv kaussi, kandid sisse ja tulele. 15 minuti pärast riputasin rahulolust nurrudes täpselt õiget värvi kante kuivama.
No kas pole kena. Täpselt õige natuke väsinud roosa.
Mingeid lubadusi anda ei julge, kuid tahaksin väga rõivategemise värvikamad juhtumised siia kirja saada...Ehk õnnestub.
