Lõimelind

Miks Ruhnu?

See on küsimus, mida ma kuulen alati kui räägin inimestele, et käin Tõstamaa rahvarõivakoolis eesmärgiga valmis saada komplekt ruhnu rõivaid.

Minu kiindumus Ruhnu saare vastu sai alguse aastal 2014, Viljandi Kultuuriakadeemias. Teise kursuse tekstiili üliõpilastena pidime valima seminaritööde teemad. Pikast soovitusnimekirjast leidsin  teema: ruhnu argi- ja peorõivad. Kõik teised teemad olid sellised millest mul oli kasvõi õhkõrn ettekujutus, kuid ruhnu rõivastest teadsin ainult 1982 aastal välja antud rahvarõivaraamatu pilti. Sellest pildistki oli teravaimalt mällu sööbinud kellakujutistega põll ruhnu tütarlapse seljas (pildil rätiga).

                        Pilt pärit siit: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_rahvariided1

Ruhnu teema seminaritööks valitud, läksin koju lugemist otsima. Esialgu lugesin läbi kõik akadeemias varem ruhnu teemal kirjutatud tööd. Üsna ruttu sain teada, et infot leida ei olegi nii lihtne, sest eesti keeles on ilmunud paar mälestusteraamatut ja mõned eestirootslasi käsitlevad uurimused. Kirjandusmuuseumist leidsin näpuotsaga August Gailiti mälestusi Ruhnu saare kommetest ja rõivastest. Kõige rohkem andsid infot rootsikeelsed raamatud, eriti kõige auväärsem ja põhjalikum Ernst Klein´i 1924. aastal ilmunud Runö. 

Seejärel panin endale kinni aja ERM-i uurimissaalis. Teadsin varasematest käikudest, et muuseumi esemelegendide raamatutest võib mõnikord leida nii mõndagi põnevat alates nt suurräti valmistaja ja annetaja sugulussuhetest kuni üksikasjalikult kirja pandud lõimede käärimisjärjekorrani. Nii et olin üpris lootusrikas. Tegelikult on enamus ruhnu esemeid ERM-i kogutud peale ruhnlaste lahkumist augustis, 1944 ja seega polnud annetajal esemega seost. Nii on enamikel esemetel legendis kirjas talu nimi, kust ese pärit, annetaja nimi ja legendist-legendi korduv lause "lähemad andmed puuduvad". Siiski õnnestus välja sõeluda ka olulist infot ja muuseumiesemeid üles joonistades kasvas järjest enam soov ise proovida vikeldatud kinnaste, roositud sukkade, kurrutatud seeliku, triibukangast snevel´i (naiste liistik/vest) valmistamist.

Seminaritöö kirjutasin ruhnu naiste argirõivastest. Lõputööks valmis ruhnu naistekasukas:

                                     Pildi autor Sandra Urvak

Tõstamaal alustasin Silja Nõu juhatusel naiste ja meestesärgi kätiste tikkimist. Sellele järgnes silmi ja närve tõsiselt proovile panev kurruniitide sisseajamine ja kurrutamine. Kodus sai vardad sisse löödud tumesinisesse lõnga ning valminud on paar roositud  ruhnu sukki. Kõigest sellest aga juba järgmine kord.