kolmapäev, 24. juuli 2019

Ruhnu seelik.

Seeliku tagumised laiad kurrutamise ootel
 Veebruarikuust ja rahvarõivakooli lõpetamisest on juba üksjagu aega möödas, kuid seelikulugu hakkab alles nüüd oma lõpuni jõudma.

Lõputööde esitlus oli laupäeval, kuid sama nädala esmaspäeval mul ei olnud veel midagi peale koe- ja lõimelõngade. Lõim tuli imekiiresti üles vedada ning kurruniitidega kangas sai valmis neljapäeva õhtuks. 

Sissekootud kurruniitidega kangas

Esialgu lootsin kanga valmis saada kolmapäevaks, et oleks võimalik see tädi juurde kuuma sauna viia. Nii ruttu ikkagi ei läinud ja seega tuli järjekordselt selg vastu seina seistes meeleheitlikke otsuseid teha.

Otsustasin kanga kurrutada oma talu ahjus. Kiire mõõtmisega sai välja selgitatud, et kangas mahub kenasti ahju. Tõmbasin kurruniidid pingule, fikseerisin niidid metallist kudumis- ja šašlõkivarrastega ning viimases hädas ka orhideetugedega. Kangalaiud vanni, siis üksteise peale lina sisse, lauajupi peale ja ahju.

Orhideetugedega fikseeritud kurruniidid     


 Täielikust katastroofist päästis meid Mihkel, kes tuppa astudes küsis, kas midagi põleb. Kiire pilk ahju näitas, et põles jah, see lina põles, mille sees oli seelik. Kuna kell oli väga palju ja väsimus oli suur, jätsime söed välja võtmata, arvasime et piisab süte kahele poole vastu seina lükkamisest.  Ei piisanud! Teine kord võtan välja.

Kangas ahjus
 Seelik siiski ära ei põlenud, söed võtsime välja ja jätsime kanga terveks ööks ahju. Välja võttes olid kurrud väga tugevalt sees ja kangal kerge suitsulõhn küljes. Täpselt nagu vanasti! 

Kurruniite fikseeriva kraami eemaldamine
Reede õhtul õmblesin seeliku käsitsi kokku, seejärel eemaldasin kurruniidid va allääre siseküljel. Lootsin, et neist on abi alläärepaela kurdu tõmbamisel. Alläärepael jäi kudumata, sest ei leidnud tihva, millega see valmis teha. Seelikukurrud olid aga nii tugevad, et ka kõvale pingile istudes tundus nagu oleks poroloonpadjale oma tagapoole toetanud.

Seeliku kokkuõmblemine
Seelik sai paela alles nüüd, juulikuus, sest tihva asemel õnnestus osta Sujurilt suurepärane ja imeilus tööriist. Vöökudumise telg nimega T 3,8. Sellega kudumine oli puhas rõõm ja pael sai tõesti kiiresti valmis. Sissejäetud niitidest abi ei olnud, sest pael tuli nende peale õmmelda. Järgmisel korral teen paela seeliku õmblemise ajaks valmis ja jätan paela kurrutamiseks sisse pealmised kurruniidid. 

Seeliku allääre aurutamine
Tahaksin oma seelikule veel tasku õmmelda. Sellise mõnusa ja suure, kuhu kudumisel lõngakera panna, nii nagu Ruhnus. Siis saaks tõesti öelda, et seelik on valmis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar